Tuesday, November 22, 2011

Kalkunijaht


Tundub, et viimasel ajal on kalkunid võtnud eesmärgiks mind peast halliks ajada. Nimelt on prouad (tundub, et mõlemad on emased) otsustanud, et neile ei meeldi ööbida kanalas. Pimeduse saabudes, kui kanad kõik ilusti ennast sisse asutanud, lendavad kalkunid hoopis lauda juures oleva puitkonstruktsiooni peale magama. Ja nii on olnud juba nädalaid. Kuna ilmad on veel “ilusad”, siis ei ole raatsinud neid luku taha panna. Õhtul, töölt koju jõudes on nad aga juba ennast õues oleval õrrel sisse seadnud ja sealt neid juba kätte ei saa. Ühel õhtul otsustasin, et aitab naljast, võtan nad sealt õrrelt alla ja tõstan ise sisse. Olin kuulnud, et sarnaselt kanadele, on ka nemad pimeduse pisut saamatud. Nüüd ma siis tean et nii see siiski ei ole.
Niisiis, kustutasin tuled, ja püüdsin neile lähedale hiilida, et siis nad tasapisi kinni võtta ja sisse viia. Aga kus sa sellega. Mind märgates tõusid mõlemad lendu ja lendasid erinevates suunades laiali. Mina muidugi jooksin neile järgi, et siis neid ajada tagasi lauda poole. Tol hetkel tundus see veel hea mõte, aga nüüd tean pareminiJ. Igaljuhul alguses tundus plaan toimivat. Leidsin suurema linnu kitse karjamaalt, näitasin talle lambiga teed ja tasakesi karjatasin teda kodu poole. Nii kui karjamaalt väljusime, tegi lind paar kiiremat liigutust ja oli kadunud. Eeldasin, et ta peitis end kuusehekki. Mõtlesin, et ok, ole siis seal kuni otsin ka teise ülesse. Leitsingi teise kalkuni ülesse. See lendas mind nähes ülima kergusega lauda katusele, kuhu ta ka selleks ööks jäi. Mõistsin, et pean tunnistama oma allajäämist neile ja otsustasin, et las nad siis olla õues, kuniks veel soe on ja arvasin, et selleks õhtuks on tsirkus läbi. Kuis siiski mitte. Läksin veel korraks laudast läbi, et küülikute söötmine lõpetada. Järsku kuulsin, et kalkunid suhtlevad omavahel. Ainult, et ühe linnu hääl tuli väga kahtlasest kohast. Läksin asja uurima ja oma üllatuseks/õuduseks avastasin, et kalkun kelle enda meelsest olin jätnud kuusehekki ööbima oli mingil arusaamatul põhjusel otsustanud lennata lähedal asuvale puisniidule puu otsa. Loomulikult pidin ma minema uurima, et kus ta täpselt on. See oli väga vale otsus! Mind nähes lendas kalkun puu otsast alla ja pistis jooksu otsaga metsa poole. Kuulsin veel vaid ta samme ja kadunud ta oligi. Otsisin seal pimeduses üle tunni aga ei midagi. Pidin oma täielikku kaotust tunnistama. Õhtul magama igaljuhul kriipis sees täiega.
Õnneks oli hommikul esimese valgusega ka kadunud kalkun platsis. Lõpp hea kõik hea. Õppetund saadud: Kalkuneid pimedus ei heidutaJ.

Monday, November 7, 2011

Tibude lugemine...

Öeldakse, et tibusi loetakase sügisel. Kui nii, siis nii. Ka mina lugesin oma tibud üle. Kokku on neid päris palju ( umbes 15 ) . Hea meel on aga tõdeda, et kanade saak on sel aastal märksa suurem kui kukkede. Kui välja arvata mõned kaotused, siis enamusest tibudest kasvasid ka suured linnud ja nüüd on meil õuel päris kirju seltskond.



Hetkel on ilmad veel päris soojad, nii et linnud saavad mõnusalt mööda heinamaad ringi jalutada. Eks aeg näitab kui kauaks neile seda rõõmu jätkub. Nii kui ilmad ikka päris külmaks lähevad ja lumi maha tuleb, siis on sellel lõbul kriips peal. Õnneks on kalkunid ka vaikselt kohanenud meiega. Aeg ajalt nad küll magavad katusel või puu otsas, aga üldjuhul on nad ikkagi õhtuti ilusti kanalas. Eks mul endal võtab ka aega selliste isepäiste lindudega harjumine. Siiani olen harjunud, et loomakasvatus käib minu reeglite järgi, aga need kaks püüavad mulle pidevalt meelde tuletada, et nendega see asi ikka nii lihtne ei ole:)

Laupäeval sai ka küülikud näituseks vaktsineeritud. Samuti uuendasin ka näituseküülikute pilte. Üldiselt on nad näituseks valmis. Loodetavasti saavad ka karvavahetusega selleks ajaks ühele poole. Ebameeldiva üllatusena oli üks isastest end selja pealt vigastanud ja nüüd ma ei olegi enam kindel kas saan teda näitusele kaasa võtta. Ootan veel paar nädalat ja siis teen otsuse ära. Igaljuhul oleks väga kahju teda maha jätta.