Pühapäeval oli minu jaoks natuke kurb ja natuke rõõmus päev. Nimelt kolis minu esimene päris Flandria hiidküülik elama uude kodusse. Kurb sellepärast, et kuna ta oli esimene, siis ikka natuke erilisem kui teised ja nii kahju oli temast loobuda. Pealegi oli ta aretuse mõttes väga hea materjal. Eelmisel aastal said tema järglased Benno ja Brenda Rõngus toimunud näitusel väga head tulemused. Hea meel on aga jällegi selle üle, et ta sai uude toredasse kodusse, kus teda juba uued pruudid ootavad:D Usun, et uued omanikud ei pea tema ostmist kahetsema.
Pidin temast loobuma, kuna tahan endale karja jätta rohkem oma farmi kasvandikke ja seega vajan suguluse vältimiseks uut isast. Oleks ka jama omada rohkem isaseid kui emaseid:D
Igatahes, eks selline see loomakasvatus on, et kui tahad edasi minna siis aegajalt tuleb teha raskeid otsuseid.
Siin ka mõned pildid temast:
