Niisiis, eelmisel aastal sai põhiliselt tegeldud kanade ja kitsede elamistingimuste parandamisega, mistõttu küülikud-mu kõigele lemmikumad, jäid vaeslapse rolli. Loomulikult ei tähenda see seda, et neil midagi häda oleks, aga alati saab midagi parandada. Tegelikult pole mul korralikke emaküüliku puure, kus nad saaksid poegida ja kus mul oleks hea asjadel silma peal hoida. Võtsingi asja juba aegsasti ette (kevadel on neid juba vaja). Tänase seisuga on seis selline:
Küülikupuuride ehitamise vahele pressisid end ka kitsetalled, kes on kasvuhoo sisse saanud ja vajasid seega suuremat jooksuruumi. Seegi sai ruttu valmis ehitatud. Mõned pildid ka meie kolmekordistunud kitsekarjast:
Küülikupuuride ehitamise vahele pressisid end ka kitsetalled, kes on kasvuhoo sisse saanud ja vajasid seega suuremat jooksuruumi. Seegi sai ruttu valmis ehitatud. Mõned pildid ka meie kolmekordistunud kitsekarjast:
No comments:
Post a Comment