Täna sain ma omale kauaoodatud maransi kanad. Marans on selles osas eriline tõug, et nemad munevad shokolaadi värvi mune. Nüüd on mul neid lausa kolm. Ma kohe nii õnnelik.
Algul kahtlesin, et kuhu ja mismoodi ma nad elama asutan, kuna hetkel on erinevaid seltskondi ( eri vanuses tibusid+ kanad + kalkunid) 6, seega veel ühe lisamine ei tundunud eriti hea mõte. Niisiis, kuna nad on suuremad kui mu hetkel kõige suuremad tibud, siis otsustasin nad selle kambaga liita. Ehk segunevad ära. Mõeldud tehtud. Muidugi hakkasid "kohalikud" neid kohe kiusama aga kanade puhul on see tavanine. Nüüd hoian paar päeva silma peal. Loodan, et kõik rahunevad maha ja harjuvad koos elama. Ja kui ikkagi ei mängi välja eks ma siis mõtlen midagi välja.
Täna sai ka nädal täis mu kolmandal kana poolt välja hautud pesakonnal. ootan juba põnevusega, et missugused tegelased neist kasvavad. Niipalju on küll selge, et ükski poeg ei ole nende ema munetud munast. Eks varsti selgub kelle nägu nad tulevad. Munad olid igaljuhul suvaliselt valitud.
Kevadel juba pojad välja haudunud braama otsustas taaskord pesale jääda. Ju siis meeldis talle see poegade kasvatamine nii väga. Igaljuhul sai omale munad alla ja eks 3 nädala pärast paistab. Niipalju siiski otsustasin, et see jääb viimaseks pesakonnaks sel aastal. Üheltpool teetõttu, et tahan et tibud saaksid täiskasvanuks enne talve ja teisalt seetõttu, et lihtsalt neid on juba niigi palju.
Eelmine nädal oli päris palav, seetõttu on küülikud tegelenud viimasel ajal peaasjalikult lesimisega. Igasugune üleliigne liigutamine on välistatud ning vett kulub palju. Ja muidugi, nüüd kus enam uusi pesakondi ei plaani, siis emased indlevad kogu jõust:)
No comments:
Post a Comment