Talv on rahulik aeg kus eriti midagi ei toimu. Loodus puhkab. Ka meil on hetkel päris rahulik. Midagi märkimisväärset ei ole viimasel ajal toimunud, kuid kauaks see nii ei jää. Eile sai juba esimene paaritus küülikutega ära tehtud, nii et märtsi alguses võib selle aasta esimest pesakonda pässe oodata.
Kitsetalled on vahepeal kasvanud. Neist on juba parajad pätid saanud. Päris lahe on neid jägida ja näha, et mida nad välja suudavad genereerida.
Nüüdseks on selge ka tallede sugu. Valge, sarvedega on isane ja pruun, nudi on emane. Mõlemad täpselt oma vanemate koopiad.

Kitsetalled

tallede ema

värsked maailmakodanikud

Natuke pässidest ja muust.

Märkamatult on meie põhiliste lemmikute-flandriate kõrvale tekkinud ka päris mitu pässküülikut. Pässküülikute juures on ehk kõige põnevam nende lontis kõrvad. Oleme ju harjunud, et küülikul on pikad kikkis kõrvad. Samuti meeldib mulle nednde juures nende suht suur kasv ( muidugi flandriatele jäävad nad kaugelt alla) ja lai värvigamma. Kuidagi on nii juhtunud, et meile on sattunud veel eriti värvilised selle tõu esindajad. Iseenesest on see päris põnev, kui jälle uus pesakond sünnib ja esimest korda sinna piiluda saab. Nagu üllatusmuna avamine, kust sa kunagi ei tea millist põnevat värvi pojad sind ees ootavad:)
Juhul kui kellegil peaks olema soovi vahetada isast pässküülikut, siis võtke kindlasti ühendust, kuna kahjuks on nii juhtunud, et meie Markus on ühe emasega kaugelt sugulane ja seega oleks meil natuke verevahetust vaja.

Täna hommikul ootas meid laudas meeldiv üllatus. Nimelt oli üks meie kitsedest talled toonud. Seekord läks sellega õnneks kuna õues on päris soe talve kohta. Muidu on ikka nii olnud, et kitsed poegivad kõige külmematel päevadel ja siis peab muutkui muretsema, et kas talledel on ikka kõik ok. Eks paistab mis tüübid neid kahest ilmakodanikust lõpuks kasvavad.