Saturday, February 25, 2012

Uued küülikud.

Lõpuks jõudsid kohale meie uued farmielanikud. Emane ja isane flandria hiidküülik. Ootamine tundus nii pikk aga võib öelda, et asi oli seda väärt.
Niisiis:
Emane küülik pärineb Taanist ja tema osas ma veel ei tea suurt midagi. kui ükskord paberid saan, küll siis kõik selgub. Küll aga tean, et ta on suur ja hüperaktiivne. Kui ülejäänud täiskasvanud küülikud, elavad rohkem chillides, siis tema tahab kogu aeg tegutseda, liikuda, tähelepanu saada...
Juba esimesel päeval sai temaga katsetatud üksteise taluvust. Nimelt nõudis proua, et talle antaks aega privaatselt oma uute elamistingimustega tutvumiseks. Seda väljendas ta väga kirglikult tagakäppa vastu puuripõrandat lüües. Kuna aga ka mina olen piisavalt kõva kivi, siis ignoreerisin tema bravuuri ja sebisin oma tegevustega segamatult edasi. Ei läinud poolt tundigi kui küülik minuga leppis ja õige pea nõudis juba paitamist ja sügamist.
Kui nüüd vaadata seda looma aretuse poole pealt, siis võib öelda, et kõik eeldused suurepärasteks poegadeks on olemas. Küülik on suure luustiku, võimsa pea ja ilusate proportsioonidega ehk siis iga flandriakasvataja unistus:D

Isane on rootslane, hetkel veel nimetu. Kasvataja pole talle nime pannud, seega saan seda ise teha. Teoreetiliselt muidugi suurepärane, päriselus siiski paras peavalu. Eelmine nimetu küülik, kelle endale ostsin on endiselt nimetu ( 2 aastat on vahepeal möödunud).
Poiss on ilusa välimusega, ja uskumatult sotsiaalne. Tundub, et ta on väga palju olnud kontaktis inimesega. Küülik on pärit sisetingimustest ja trantspordi käigus oli ta veidikene tuult saanud ja seetõttu jookseb tal ühest silmast hetkel palju pisaraid. Loodetavasti paraneb see ruttu. Tulenevalt sellest, sai tema asuda elama tuppa. Seda siis seniks, kuni silm paraneb ja ilm püsivalt soojaks läheb. Kui tavaliselt kasvatatakse toas miniküülikuid, kes kaaluvad nii umbes kui 1,5 kg, siis minul on nüüd lemmik küülik, kes kaalub ligi 8 kg :D
Pärast Robi (minu eelmine isaküülik) lahkumist meie farmist, jäi vabaks nn. farmi tunnusnäo positsioon. Tundub, et see tühimik on nüüd siis täidetud.





Sunday, February 19, 2012

vahekokkuvõte.

Imelik asi on selle ajaga...seda jääb lihtsalt alati väheks. Plaanisin teha paar uut küülikupuuri ja arvasin, et saan sellega no nii kahe päevaga hakkama, aga nüüdseks olen neid ehitanud 3 päeva ja teha on veel natuke.
Niisiis, eelmisel aastal sai põhiliselt tegeldud kanade ja kitsede elamistingimuste parandamisega, mistõttu küülikud-mu kõigele lemmikumad, jäid vaeslapse rolli. Loomulikult ei tähenda see seda, et neil midagi häda oleks, aga alati saab midagi parandada. Tegelikult pole mul korralikke emaküüliku puure, kus nad saaksid poegida ja kus mul oleks hea asjadel silma peal hoida. Võtsingi asja juba aegsasti ette (kevadel on neid juba vaja). Tänase seisuga on seis selline:
Küülikupuuride ehitamise vahele pressisid end ka kitsetalled, kes on kasvuhoo sisse saanud ja vajasid seega suuremat jooksuruumi. Seegi sai ruttu valmis ehitatud. Mõned pildid ka meie kolmekordistunud kitsekarjast: