Eellmine nädal lõppes paraja üllatusega, kui üks meie kitsedest sai maha talledega. Esmapilgul tundud tõesti, et püha vaim on meid külastanud, kuid peale mõningast nuputamist sai selgegeks, et kust need tegelased valmis meisterdati:D Siiski läks nende talledega hästi, kuna sügis on siiani mõnusalt soe ja see annab neile aega veits kosuda, enne külmasid.
Sel nädalal sai pojaga maha ka teine kits. Nüüd siis jääb kevadeks veel ainult ühelt poegi oodata.
Lõpuks hakkasid munele Maransi tõugu kanad ja võib ikka öelda küll, et see oli seda ootamist väärt. Hetkel on vähemalt kas kolmest oma esimese munaga maha saanud. Ilusad tumepruunid munad, kahju kohe ära süüa:D
Eelmise kuu küülikuromansiga läks vist hästi, poegi igaljuhul pole. Üldiselt polekski midagi selle pesakonna vastu olnud. Talv ei ole lihtsalt parim aeg poegade kasvatamiseks.
