Ei ole täpselt tead, kus see tõug pärineb. On arvamusi, et 16ndal sajandil tõid hollandi kaupmehed Argentiinast Euroopasse küülikuid. Arvatakse, et just nendest Patagoonia küülikutest aretatigi hilisem Flandria hiidküülik. Tõu standard pandi kirja esmakordselt 1893. Sealt saadik on on Flandria Hiidküülikut kasutatud paljude tõugude aretuses. 1890ndatel viidi see tõug ka Ameerikasse, kus aja jooksul saavutas ta üha suuremat populaarsust ja on tänapäeval üks populaarseimaid lemmikküüliku tõuge. Meil siin liigitatakse Flandria Hiidküülikut põhiliselt lihaküülikuna, kuid lääneriikides on ta pigem lemmikloom.
Välimuselt on Flandria hiidküülik, täpselt selline nagu tavalise inimese kujutelmas küülik olema peaks, ainult et palju suurem. Kere on pikk ja sihvakas. Ta on tugeva luustikuga, pea on suur, isastel ümar, emastel pisut piklik. Silmad tumepruunid ( valgetel isenditel punased), kõrvad kikkis, ümarate tippudega. Kael lühike ja lai, emastel on kaela all rinnalott. Selg sirge, lai, laudjas lai, saba suunas ümarduv. Rind lai ja sügav, jalad tugevad.
Flandriad on väga hilise valmimisega, mis on ka üks suurimaid põhjuseid, miks neid ei kasutata puhtatõulisena lihatootmises. Ta kasvab oma lõpliku suuruse valmis alles aastaseks saades. Mõningatel juhtudel isegi hiljem.
Oma iseloomult on Flandriad rahulikud ja leplikud küülikud. Siiski, oma suurusest tulenevalt on neil vaja piisavalt ruumi, et normaalselt areneda.
Euroopa standardis on Flandriatel lubatud 7 värvi:
Sandy- Looduslik
Must
Raudhall
Helehall
Kollakas pruun
Sinine
Valge
