Lasteaed

Nüüdseks on meie uued kitsetalled juba pisut kosunud ja täna sai juba kogu kamba korraga välja, mängima tuua. Kahjuks otsustas kitsemamma ühe talle hüljata, niiet oleme pidanud teda ise toitma. Kuna alguses oli ta päris nõrk siis tuli ta ülejäänud karjast eemaldada ja aga nüüd kus ta on juba eluvaimus sisse saanud siis püüame ta ikka teistejuures hoida, sest liigne inimlik abi muudab loomad väga sõltuvaks. Ja see ei ole lõppkokkuvõttes ka hea. Parem ikka kui ta omasuguste juurde hoiab, kui et ainult inimestega tahab olla. Eelmisel aastal oli nii, et üks lutibeebi ei sulandunudki terve suve jooksul karja ja nõudis tervekogu aeg inimese tähelepanu.
Kui esimesed talled tundusid siiamaani ikka pisikesed, siis nüüd uue kamba kõrval on nad ikka juba päris suured. Ka nende ema on otsustanud neid vaikselt juba võõrutada, niiet varsti tuleb endal lüpsmine ette võtta.
Varem, kui ei teadnud, et palju kits piima peaks andma, siis arvasime ikka et meil sellised suvad kodukitsed, kes annavad no nii parajalt natuke piima. Kui aga nägin hiljuti Sõida maale kus kitsekasvatusega tõsiselt tegelevad inimesed ütlesid et 2,5 liitrit lüpsev kits on juba väga tubli siis saime aru, et meie suvine 3 liitrit kitselt on vist ikkagi suurepärane tulemus:) Ühesõnaga oleme täitsa kogemata saanud omale suurepärased piimaloomad. Ja nagu juba kogemus näitab, siis läheb see omadus ka geneetiliselt edasi.

Küülikute sellekevadine esimene peasakond on ka juba valmis. Sellega muidugi läks väga napilt. Veebruari alguse sulaga märkasin, et üks pässidest indleb ja mõtlesin, et proovin kas paaritumine läheb läbi ja üllatus üllatus...läkski. Esimesel märtsil olid küülikul pojad. Täpselt esimene natuke soojem päev pärast mitunädalast arktilist külma. Hetkel ei oska küll öelda kui palju poegi seal olla võiks, sest pole tahtnud pesa väga lahti kiskuda. Seda ikka selle jaheda ilma tõttu. küülikupoegadel pole ju sündides veel sooja kasukat. Küll aga olen vahepeal uurinud, et kas pesas on on kõik ok. Siiani on õnneks läinud. Õnneks on tegemist ka kogenud küülikuemaga nii, et väga muretsema ei pea. Nädala pärast on pojad juba ilusti karvadas, eks siis teeb kindlaks millised ja kui palju neid seal on.

Homme peaks meieni ka jõudma uus isane päss- nagu sellele aastale kohane, siis ikka värvuselt valge:)

Nüüd siis ka mõned pildid kitselasteaiast:

kogu kamp korraga

uue pesakonna üks isastest

uue pesakonna ainuke tüdruk

väike avastusretk

kolmikud; valge poiss, hall tüdruk ja pruunkirju isane

kaksikud: valge poiss ja pruun tüdruk

Uued tegelased kitsekarjas

Eile päeval ootas meid laudas meeldiv üllatus, kui avastasime, et meie teine kits on poegadega maha saanud. Seekord oli neid siis 3. Sel aastal läks temaga õnneks, sest kõik eelnevad aastad on ta suutnud valida talve kõige külmema päeva poegimiseks, nii et eilne väike miinus muutis asja märksa kergemaks. Eks paistab, mis tegelased sellest kolmikust kasvavad.

Talv on rahulik aeg kus eriti midagi ei toimu. Loodus puhkab. Ka meil on hetkel päris rahulik. Midagi märkimisväärset ei ole viimasel ajal toimunud, kuid kauaks see nii ei jää. Eile sai juba esimene paaritus küülikutega ära tehtud, nii et märtsi alguses võib selle aasta esimest pesakonda pässe oodata.
Kitsetalled on vahepeal kasvanud. Neist on juba parajad pätid saanud. Päris lahe on neid jägida ja näha, et mida nad välja suudavad genereerida.
Nüüdseks on selge ka tallede sugu. Valge, sarvedega on isane ja pruun, nudi on emane. Mõlemad täpselt oma vanemate koopiad.

Kitsetalled

tallede ema

värsked maailmakodanikud

Natuke pässidest ja muust.

Märkamatult on meie põhiliste lemmikute-flandriate kõrvale tekkinud ka päris mitu pässküülikut. Pässküülikute juures on ehk kõige põnevam nende lontis kõrvad. Oleme ju harjunud, et küülikul on pikad kikkis kõrvad. Samuti meeldib mulle nednde juures nende suht suur kasv ( muidugi flandriatele jäävad nad kaugelt alla) ja lai värvigamma. Kuidagi on nii juhtunud, et meile on sattunud veel eriti värvilised selle tõu esindajad. Iseenesest on see päris põnev, kui jälle uus pesakond sünnib ja esimest korda sinna piiluda saab. Nagu üllatusmuna avamine, kust sa kunagi ei tea millist põnevat värvi pojad sind ees ootavad:)
Juhul kui kellegil peaks olema soovi vahetada isast pässküülikut, siis võtke kindlasti ühendust, kuna kahjuks on nii juhtunud, et meie Markus on ühe emasega kaugelt sugulane ja seega oleks meil natuke verevahetust vaja.

Täna hommikul ootas meid laudas meeldiv üllatus. Nimelt oli üks meie kitsedest talled toonud. Seekord läks sellega õnneks kuna õues on päris soe talve kohta. Muidu on ikka nii olnud, et kitsed poegivad kõige külmematel päevadel ja siis peab muutkui muretsema, et kas talledel on ikka kõik ok. Eks paistab mis tüübid neid kahest ilmakodanikust lõpuks kasvavad.

Näitus II

Näituse hommik algas meil õige vara. Äratus oli juba kell 4 hommikul, kuna küülikud tuli trantspordiks ette valmistada ja autosse ära pakkida. Näitus ise algas 9.30, kuid enne seda oli vaja ka kohapeal küülikud VET kontrollist läbi viia ja ära registreerida. Vaatamata varasele äratusele olime ikkagi ainult napilt õigeks ajaks kohal.
Võib öelda, et näitusel läks meil hästi. Kõik kolm meie kasvandikku said head hinded:
Brenda: 96 punkti ( BIV)
Benno: 95,5 punkti
Aili: 94 punkti
Kuigi punktide osas oli Aili tulemus kõige tagasihoidlikum ( seda peamiselt tema tugeva karvavahetuse tõttu), kiideti just teda kõige rohkem nii külastajate kui ka asjatundjate poolt. Nimelt on tegemist kasvult suure ja heade tõutunnustega loomaga. Kohtunikud tõid välja ka tema väga hea peakuju.
Näitusel osalalenud kolmest küülikust leidsid mõlemad emased küülikud omale uued kodud Lõuna-Eesti kasvatajate juures. Benno naases koos meiega koju tagasi.

Nii et ei muud, kui järgmisel aastal jälle....

Benno hindamisel
Aili hindamisel
Brenda hindamisel
Esimene rosett:)

Muud pildid näituselt:

angoora küülik
noor angoora küülik
hollandi küülik
sinine reksküülik
hõbeküülik
california küülik
Thuringer
auhinnatud uusmeremaa punane küülik
auhinnalaud

Näitus

4. detsembril toimub Tartumaal, Rõngu Rahvamajas küülikute sügisnäitus ( rohkem infot: EFBA ), kust plaanime ka oma farmi kasvandikega osa võtta. Eelmisel aastal osalesime näitusel ühe küülikuga. Tegemist oli hetkel põhikarja kuuluva Liivati Robiga, kes sai 94,5 punkti. Kahjuks oli ta tol korral näitusel ainuke Flandria Hiidküülik.
Sel aastal osaleme kolme küülikuga, kes on meie oma farmi kasvandikud. Siin on ka mõned pildid neist:

Nimi: Kasesalu Brenda
Sugu: Emane
Pesakond: 2

Nimi: Kasesalu Benno
Sugu: Isane
Pesakond: 2

Nimi: Kasesalu Aili
Sugu: Emane
Pesakond: 1