Üleliigsed kuked

Sügis käes ja nagu ikka, hunnik kukkesid on üle. Reastan nad nüüd ilusti siia, et kui kellelgi on kukk veel puudu, siis võib julgesti märku anda. Kuke hinnaks on 5 EUR.

 ristand ilma sabata ( must araucana + ristand kana)

 ristand ilma sabata ( must araucana + ristand kana)

ristandid ( must araucana + valge leghorn)

Pakkuda mõned küülikud.

Revideerisin oma küülikukarja ja selgus et 2 noort küülikut sooviksid omale uut kodu. Mõlemad on puhtatõulised ja Eestis sugulasi ei oma. Tegemist on ühe pesakonna loomadega, seetõttu paarina ei sobi ( pesakond 17). Seega kui kellelgi on vajadus karja uuendada uue verega, siis pakkuda on 2 Flandria hiidküülikut:

1. isane, hind 40 EUR

2. emane, hind 30 EUR. Küülik on ilma sabata, kuna sündimise järel poegi puhastades, on ema tal selle kogemata ära hammustanud. Loom ei sobi näitusele, kuid aretuse mõttes on tegemist väga potensiaalika loomaga. ( pildil esiplaanil)

Lehmad,lehmad,lehmad.

Ei ole midagi teha, lehm on endiselt maailma ägedaim loom. Sai sel nädalavahetuselt aega veedetud ühes pisikeses piimafarmis ja lihtsalt mõtlesin emotsiooni jagada läbi piltide:)

Pilte kanadest.

 Araucana kukk ja kana.

 Braama kukk ja araucana kanad.

 Jersey giant kana ja araucana kanad.

 Jersey giant kanad ja kukk koos kalkuniga.

 Jersey giant kuked

 Braama kana koos tibudega

 Maransi ja ristand kanad.

 Braama kukk.

 Ristand tibud.

Jersey giant kana.

Viimaks ometi on ilmad pisut soojemaks läinud. Inimesed ja linnud naudivad seda, küülikud aga seevastu on päris hädas. Üldiselt on pilt selline, et lähed puuride vahele ja vaatad, et pooled küülikud oleks justkui otsad andnud, tegelikult aga lihtsalt magatakse surnupoosides. Ju see siis aitab, kui ilm palavaks tõmbab. Kahjuks ei suutnud ma neid poose pildile saada, aga paar stiilinäidet siiski.

Tibud on vahepeal jõudnud juba nooruki ikka. Kuked vaikselt harjutavad kiremist, püüavad kanasid kantseldada ja muidugi, mis kõige tähtsam: paika pannakse ka vaikselt omavahelised jõuvahekorrad. Eks siis sügisel paistab, kes neist ka karja jäävad ja kes mitte. Esimene samm uute kukkede võimu haaramiseks on ka minu poolt tehtud. Viisin oma senise kuke ära uude kodusse. Kahju oli küll, kuna ta oli tõesti hea kukk, aga midagi ei olnud teha, verevahetust on vaja. Et asi liiga julm ei oleks, pakkisin talle mõned eelmiste aastate kanad ka kaasa:) Usun, et neil saab uues kodus mõnus olema, sest seal ootas teda kuketu kanakari ja palju ruumi, kus ringi askeldada..

Teine samm linnukarja kokkupanekuks on nüüd ka tehtud. Kalkunid, suured tibud ja keskmised said kõik ühte aeda lastud. Pisukesed kokkupõrked toimusid, kuid üldjoontes läks esimene päev hästi. Kõige suurem mure oli/on mul kalkuni tibude pärast, kuna nad on ikkagi kõige väiksemad. Siiski nende kasuk räägib asjaolu, et nende vanemad, on jällegi kõige suuremad. Sattusin peale, kui kalkunimammi üht üle piiri länud kana karistas. Usun, et sellele linnule pole teist korda vaja seda meelde tuletada, et kalkuni tibusid ei puutu:)

pubekad

Suvi on vaikselt jõudmas poole peale ja kevadised looma/linnulapsed hakkavad vaikselt juba oma kuju võtma. Loomulikul on veel pikk tee ees, kuid õige pea saab neilgi lapsepõlv läbi.

Istusin ühel päeval keset oma kirjut tibukarja ja jälgisin nende tegevust.  Võiksin seda vist tunde teha. Välimiselt hakkavad paljud juba oma lõplikku välimust saavutama, teised aga alles jõuavad murdeikka, kus kasv on nii kiire, et keha läheb proportsioonist väljas. Tekkinud on esimesd perekonnad, ehk siis kuked on valinud omale lemmikumad kanad, kellede eest juba hoolt püütakse kanda. Seda siis terasid neile leides või kiusajate eest kaitstes. Braama kukk on nimelt aru saanud, et mis tüüpi kanade jaoks ta toodud on ning seetõttu on võtnud maransite kantseldamise enda peale. 

Plaanin jätta karja kolm kukke: 1 munakanadele, 1 suurematele kanadele nagu maransid ja braamad ning ühe Jersey hiiglase. Eks nad siis sügisel peavad ise oma hierarhia paika panema, et kes on alfa ja kes beetad. Ise ma usun, et kõige väiksem saab alfaks, aga eks paistab. Kõige tähtsam on, et nad saavad koos eksisteerida. Selleks ka kasvatan nad kõik koos ülesse, et ehk siis läheb see võimuvõitlus kergemini.

Üldiselt tundub, et mul on hästi läinud, sest enamus tibudest on siiski kanad. Teisest küljest teeb see aga ka natukene murelikukuks, et kas ikka kogu see seltskond mahub talvel kanalassa. Elame-näeme.

Ahjaa põhiuudis on hoopis see, et kalkun haudus pojad välja. Neid oli kahjuks ainult 3. Seda ka minu süül. See on ikka tõsi, kui öeldakse et loll pea on kehale nuhtluseks. Nimelt lasin kalkunil mõned päevad enne pesal istuda, kui talle õiged munad alla panin. Kui aga munade vahetamiseks läks, siis tundus mulle et 3 pesamuna kuuest olid täitsa korralikud ( enamuse oli ta ära mustanud) ja seega otsustasin need talle alla jätta. No aga mis juhtub kui panna juba mõnipäev hautatud munadele uued munad lisaks? Loomulikult kooruvad need munad varem. Ja nii oligi. Kalkun ootas veel paar päeva ja siis otsustas asjaga lõpparve teha. Sain küll munad kiiresti kana alla panna aga ega sealt midagi enam ei tulnud. Võibolla said juba külma või ei olnud see transportimine õige...igaljuhul poegi sealt ei tulnud.   

Igaljuhul nüüd nad seal nii elavad,pool metsikul see perekond Kalkun. Isegi mina oleks emase käest peksa saanud ja seetõttu hoian neist hetkel eemale. Loodetavasti suudavad vanemad oma pojad suureks kasvatada. Mul pole siin enam midagi muud teha kui asjast õppida ja teinekord mõelda, enne kui tegutsen.

Küülikud on ka juba päris pirakateks kasvanud. Aga kahju on neist sellise kuumaga. Loodan kõigest hingest et nad suve ilusti üle elavad.

Maransid

Täna sain ma omale kauaoodatud maransi kanad. Marans on selles osas eriline tõug, et nemad munevad shokolaadi värvi mune. Nüüd on mul neid lausa kolm. Ma kohe nii õnnelik. 

Algul kahtlesin, et kuhu ja mismoodi ma nad elama asutan, kuna hetkel on erinevaid seltskondi ( eri vanuses tibusid+ kanad + kalkunid) 6, seega veel ühe lisamine ei tundunud eriti hea mõte. Niisiis, kuna nad on suuremad kui mu hetkel kõige suuremad tibud, siis otsustasin nad selle kambaga liita. Ehk segunevad ära. Mõeldud tehtud. Muidugi hakkasid "kohalikud" neid kohe kiusama aga kanade puhul on see tavanine. Nüüd hoian paar päeva silma peal. Loodan, et kõik rahunevad maha ja harjuvad koos elama. Ja kui ikkagi ei mängi välja eks ma siis mõtlen midagi välja.

 Välitibula sisevaade ( Õrrel on maransid, tagaplaanil araucanad ja eesliinil ristandid)

Täna sai ka nädal täis mu kolmandal kana poolt välja hautud pesakonnal. ootan juba põnevusega, et missugused tegelased neist kasvavad. Niipalju on küll selge, et ükski poeg ei ole nende ema munetud munast. Eks varsti selgub kelle nägu nad tulevad. Munad olid igaljuhul suvaliselt valitud.

Kevadel juba pojad välja haudunud braama otsustas taaskord pesale jääda. Ju siis meeldis talle see poegade kasvatamine nii väga. Igaljuhul sai omale munad alla ja eks 3 nädala pärast paistab. Niipalju siiski otsustasin, et see jääb viimaseks pesakonnaks sel aastal. Üheltpool teetõttu, et tahan et tibud saaksid täiskasvanuks enne talve ja teisalt seetõttu, et lihtsalt neid on juba niigi palju.

Eelmine nädal oli päris palav, seetõttu on küülikud tegelenud viimasel ajal peaasjalikult lesimisega. Igasugune üleliigne liigutamine on välistatud ning vett kulub palju. Ja muidugi, nüüd kus enam uusi pesakondi ei plaani, siis emased indlevad kogu jõust:)