Tuesday, November 22, 2011

Kalkunijaht


Tundub, et viimasel ajal on kalkunid võtnud eesmärgiks mind peast halliks ajada. Nimelt on prouad (tundub, et mõlemad on emased) otsustanud, et neile ei meeldi ööbida kanalas. Pimeduse saabudes, kui kanad kõik ilusti ennast sisse asutanud, lendavad kalkunid hoopis lauda juures oleva puitkonstruktsiooni peale magama. Ja nii on olnud juba nädalaid. Kuna ilmad on veel “ilusad”, siis ei ole raatsinud neid luku taha panna. Õhtul, töölt koju jõudes on nad aga juba ennast õues oleval õrrel sisse seadnud ja sealt neid juba kätte ei saa. Ühel õhtul otsustasin, et aitab naljast, võtan nad sealt õrrelt alla ja tõstan ise sisse. Olin kuulnud, et sarnaselt kanadele, on ka nemad pimeduse pisut saamatud. Nüüd ma siis tean et nii see siiski ei ole.
Niisiis, kustutasin tuled, ja püüdsin neile lähedale hiilida, et siis nad tasapisi kinni võtta ja sisse viia. Aga kus sa sellega. Mind märgates tõusid mõlemad lendu ja lendasid erinevates suunades laiali. Mina muidugi jooksin neile järgi, et siis neid ajada tagasi lauda poole. Tol hetkel tundus see veel hea mõte, aga nüüd tean pareminiJ. Igaljuhul alguses tundus plaan toimivat. Leidsin suurema linnu kitse karjamaalt, näitasin talle lambiga teed ja tasakesi karjatasin teda kodu poole. Nii kui karjamaalt väljusime, tegi lind paar kiiremat liigutust ja oli kadunud. Eeldasin, et ta peitis end kuusehekki. Mõtlesin, et ok, ole siis seal kuni otsin ka teise ülesse. Leitsingi teise kalkuni ülesse. See lendas mind nähes ülima kergusega lauda katusele, kuhu ta ka selleks ööks jäi. Mõistsin, et pean tunnistama oma allajäämist neile ja otsustasin, et las nad siis olla õues, kuniks veel soe on ja arvasin, et selleks õhtuks on tsirkus läbi. Kuis siiski mitte. Läksin veel korraks laudast läbi, et küülikute söötmine lõpetada. Järsku kuulsin, et kalkunid suhtlevad omavahel. Ainult, et ühe linnu hääl tuli väga kahtlasest kohast. Läksin asja uurima ja oma üllatuseks/õuduseks avastasin, et kalkun kelle enda meelsest olin jätnud kuusehekki ööbima oli mingil arusaamatul põhjusel otsustanud lennata lähedal asuvale puisniidule puu otsa. Loomulikult pidin ma minema uurima, et kus ta täpselt on. See oli väga vale otsus! Mind nähes lendas kalkun puu otsast alla ja pistis jooksu otsaga metsa poole. Kuulsin veel vaid ta samme ja kadunud ta oligi. Otsisin seal pimeduses üle tunni aga ei midagi. Pidin oma täielikku kaotust tunnistama. Õhtul magama igaljuhul kriipis sees täiega.
Õnneks oli hommikul esimese valgusega ka kadunud kalkun platsis. Lõpp hea kõik hea. Õppetund saadud: Kalkuneid pimedus ei heidutaJ.

2 comments:

  1. :), igavesti nurjatud kalkunid, hea jutt :)

    ReplyDelete
  2. Hullud linnud on tõesti. Siiamaani elavad väljas. isegi lumi ei heiduta neid. Loodetavasi saan sel nädalavahetusel nad kanalasse kupatada:)

    ReplyDelete