Suvel sai algust tehtud juba suursuguse plaaniga, sel aastal näitusele kaasa võtta 5 küülikut, et oleks võimalik ka Flandriate hulgast valida tõu parim küülik. Selleks valisin igast pesakonnast välja sobivad pojad, kelle juba aegsasti tõstsin eraldi, et saaksin nende arengut paremini jälgida ja välistada igasugused vigastused, mida seltskonnas elamine võiks kaasa tuua. Kokku valisin välja 5 küülikupoega 3-st pesakonnast. Üldiselt oli arenes kõik hästi. Küülikud kasvasid jõudsalt ja kõigi loomade puhul osutus valik õigeks- ilusad loomad olid kasvamas.
Oktoobris sai selgeks näituse kuupäev. Käes oli aeg alustada ettevalmistustega. Alustasin aegsasti küülikute ülevaatlusega- umbes nii nagu seda näitusel tehakse, et võtad küüliku lauale ja jõllitad teda igast küljest veendumaks et kõik on nii nagui peab. Kõik oli suurepärane. Järgmisel nädalal võtsime ette süstimise. Jälle kõik hästi….välja arvatud, et üks isastest küülikutest oli oma seljalt suure lapi karvu välja kitkunud. Kuna näituseni oli veel piisavalt aega, otsustasin siiski veel asja jälgida. Ehk kasvavad veel tagasi ja saan ta siiski kaasa võtta. Järgmine samm oli näituseküülikute tatoveerimine. Selle käigust tuli ka tõdeda, et eelnevalt mainitud isasele karvad näituseks selga ei kasva ja seetõttu tuli ta näituselt välja praakida. Kahju, aga mis teha. Lohutuseks oli siiski veel 4 küülikut kaasa tulemas ja hinges lootus, et ehk keegi teine kasvataja toob ka vähemalt ühe flandria ja ikkagi saab neid kokku 5. Viimaseks tegevuseks enne tähtsat päeva jäi küünte lõikamine ja igasugu muu puhastamine. Seda sai teha kahjuks viimasel hetkel kuna haigus murdis mu kaheks nädalaks maha ja lihtsalt puudud jõud nende tugevate “hobu-küülikutega” võitlemiseks. Puhastamise käigus selgus aga paar ebameeldivat üllatust. Nimelt oli veel üks isasküülik ( minu hinnangul näituse osas kõige potensiaalikam) oma turja katki kiskunud. Loomulikult tähendas see talle koju jäämist. Teine ebameeldiv üllatus oli see et küülikud ei olnud viitsinud kolme nädalal jooksul oma kõrvu tatoveerimispastast täielikult puhastada. Seega tuli see töö meil endil ära teha. Lõppkokkuvõttes kulus meil kolme küüliku puhastamiseks 1,5h. Ma ei kujuta ettegi mis oleks saanud kui oleksin plaaninud 10 küülikut võtta:D
Lõpuks oli käes näituse päev. Eriline oli seekordne näitus juba ka seetõttu, et mul oli seal lausa oma ülesanne täita. Nimelt sain terve päeva küülikuid kohtunikele ette vedada. Peab tunnistama, et see ülesanne muutis ka kogu näituse palju põnevamaks, kuna olin põhimõtteliselt terve päeva ninapidi hindamise juures. Väga palju põnevaid nüansse sai iga tõu kohta teada.
Üldiselt oli aga näituse päev pikk ja väsitav aga väga põnev ja õpetlik. Äratus oli kell 4 hommikul ja magama sai alles kell 12 öösel, ehk siis ligi 20 tundi kokku.
Vaatamata kõigele läks meie küülikutel väga hästi. Keskmine hinne oli 95.6 punkti. Eraldi võttes olid tulemused sellised:
Kasesalu Iti: 96,5 punkti
Kasesalu Juuli: 96 punkti
Kasesalu Indur: 94,5 punkti
Igaljuhul tänud ja tervitused kõigile neile, kes selle küülikunäituse korraldasid. Kasvatajana on see parim võimalus saada oma tegevusele vastukaja ja hinnangut. Olen kindlalt seda meelt, et tõuloomi kasvatades, eriti aga müües on tähtis lasta oma karja aegajalt hinnata, et võiksid kindel oma tegevuse õigsuses. Veel tähtsam, on aga see, et inimesed, kes soovivad saad konkreetset tõugu loomi, saavad kindlad olla, et minu käest soetatud küülikud on täpselt sellised nagu nad vastavalt oma tõule peavad olema.
Kahjuks kaotasin enamuse näitusel tehtud pilte tehnilistel aga siiski 2 pilti suutsin säästa.
